Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatus The Case for Copyright Reform on toodud mõned ideed, kuidas autorikaitse õiguste seadust võiks muuta viisil, mil seda võiks jätkuvalt laiendada ka digitaalsetele teostele, kuid samas ei läheks vastuollu teiste seadustega ega põhiliste inimõigustega. Peamine probleem hetkel on selles, et kehtestamiseks on vaja kontrollida, kuid kontrollimine eeldab inimeste vahelise suhtluse pealt kuulamist. Seega oleks vaja tuletada lahendus, kus autoriõigused saavad kehtida ilma, et nende kehtestamiseks oleks tarvis inimeste õigust privaatsusele rikkuda, selleks aga on vaja muuta autoriõiguste olemust.
Ühe suurema muutusena pakuvad autorid välja, et tuleks minna ajas tagasi, kus kõik, milleks inimesel võimalus oli, oli ka teatud määral lubatud. Nii ei keelatud kedagi raadiost mõnd helipala lindistamast ning seda sõpradega jagamast. Olen nõus, et inimesi ei tohiks takistada oma asju jagamast kui sellelt mingit vara ei teenita, nii nagu võin raamatu, mille ostsin, peale lugemist sõbrale lugeda anda. Siiski ei usu mina isiklikult, et see privaatsuse probleemi lahendaks. Kuidas peaks toimuma kontroll, et kas kopeerisin enda valduses olevad failid, et neid niisama tuttavale kasutusele anda või küsisin tegelikult selle eest ka raha. Selle kontrollimiseks jõuame taaskord olukorda, kus mingil määral tuleks inimeste suhtlust jälgida, et näha kas lisaks faili transaktsioonile toimus ka sellega seoses mõni muu transaktsioon, mis tegi tehingu kommertsiaalseks.
Ülejäänud muudatusettepanekutest võiks veel esile tuua ettepanekud autoriõiguse kehtimise aja kohta, mida soovitatakse vähendada kahekümnele aastale praegu kehtiva elu pluss seitsmekümne aasta asemel. Väga õigesti on välja toodud see, et ettevõtmine, ka looming, peaks ennast ära tasuma tunduvalt kiiremini ning 20 aastat on selleks igati piisav, eriti hästi rakendub see just tehnoloogiale ja IT suunale arvestades kiirust millega vanad tehnoloogiad välja surevad.
Kokkuvõtteks võib öelda, et nõustun igati ettepanekutega, ning leian, et kogu plaan on samm õiges suunas, kuid siiski pean mainima, et ei usu, et see siiski mingi lahendus oleks. Kardan, et need ettepanekud üksinda ei lahenda väljatoodud põhilist probleemi, mille lahendusena neid pakutakse. Kuid sellise kirjatüki olemasolu ning arutelu selle teema ümber on igati positiivne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar