Kasutatavuse olulisusest

Kui kunagi oli asi, mis töötas piisavalt hea, siis nüüd on üha rohkem oluline ka kasutusmugavus ning mõnikord tehakse funktsionaalsuse kohapealt isegi mööndusi kui asi ilus välja näeb ja mugavasti kasutatav on.

Hea kasutatavuse näitena tooksin sellise keskkonna nagu Canva - see on lihtsama disaini tegemiseks mõeldud veebileht - bännerid, presentatsioonid, plakatid ja kõik muu taoline. Esimese asjana võib kohe öelda, et veebileht ise näeb väga ilus välja, kasutamine on väga intuitiivne ja ei nõua kasutama õppimist - seega on ka lihtsasti taaskasutatav ning millegi meelde jätmine ei olegi otseselt vajalik. Ikoonid, mida kasutatakse on sellised, millega kõik juba üldjuhul harjunud, mis on kasutatavuse puhul olulisem kui võiksime arvata.

On ikoone ja logosid, mille pildistki inimesed aru ei saa, kuid keegi ei oleks valmis sellist välja vahetama. Selline on näiteks igal pool kasutatav salvestamise ikoon. Kui näidata nooremale generatsioonile flopiketast ja küsida selle võimaliku otstarbe kohta siis on õiged vastused harvad. Ometi on disketi ikoon salvestamisega nii paralleelseks saanud, et midagi muud lihtsalt ei oleks kasutatavuse seisukohalt mõistlik.

Ühe halvema näitena võiksin esile tuua Google Code lehe, mis küll ei olegi mõeldud palju funktsionaalsust pakkuma. Hetkel on lehe funktsionaalsuseks lihtsalt google API ja tööriistade lehele suunamine ning teavitamine, et Google Code projektimajutus teenus (see oli kekskkond, mida kasutasid avatud lähtekoodiga tarkvara kallal töötavad inimesed) on kinni pandud. See, et leht väga minimalistlik on on muidugi hea arvestades, et teenust enam ei pakuta.

Tegemist ei ole lehega, mille puhul saaksin loengumaterjalides loetletud kasutatavuse tingimusi kaaluda, kuna ainuke eesmärk ongi selle ühe infokillu edasi andmine. Põhjus, miks selle lehe halva näitena välja tõin on see, et leht ei kohaldu absoluutselt keskkonnaga, milles seda vaadatakse. Lehe elemendid on konstantse suurusega ja konstantses asukohas - see tähendab, et kui vaatan lehte 27 tollise ekraaniga on kogu lehe sisu ülemises vasakus nurgas, täites umbes neljandiku ekraanist. Ühe vanema, pisema telefoniga lehele navigeerides on kogu sisu ekraani üleval osas, natuke jääb paremalt ekraanist välja nii, et sõnade lõpu nägemiseks pean natuke rohkem paremale kerima. Muidugi jääb osa elementidest ekraanilt välja ka kui brauseri aken väiksemaks teha. Isegi sellise minimalistliku lehe puhul jätab see halva mulje.

Kasutatavuse testimine on üldjuhul isegi keerulisem kui funktsionaalsuse testimine, kuna vastused ei ole tavaliselt nii lihtsasti tõlgendatavad. Funktsionaalsuse koha pealt on lihtne - töötab nii nagu oodatud või ei tööta. Kasutatavuse poolest on väga palju asju, mida kaaluma peab ning see, et üks kasutajagrupp rahul on ei pruugi öelda midagi järgmise inimese kohta. Praegusel ajal, kus sarnaseid tooteid on üldjuhul väga palju on tihtilugu just kasutajamugavus see, mis edu otsustab.

Häkkerluse ettekirjutustest

Häkkeriks olemise kujutelma või soovi mul ei ole, kuid sellele vaatamata on häkkerluse temaatika ja häkkerikultus alati huvi pakkunud. Sellest ajendatuna lugesin tegelikult mõned aastad tagasi ka ühe õppejõu soovitusel Pekka Himanen'i raamatut häkkerieetikast. Antud õppejõud oli ise veidi häkkerliku maailmavaatega, nii näiteks ei pidanud ta moraalseks ühe online kasiino lahendusi pakkuva ettevõtte tegevust. Huvitaval kombel töötan ise hetkel just selles ettevõttes arendajana, luban järeldada, et häkkerite põhimõtteid ei jaga. Sellele vaatamata oli Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO huvitav ja motiveeriv lugemine (nagu ka eelpool mainitud "Häkkeri eetika").

Asi, mis väljatoodust võib-olla kõige rohkem silma jäi kui midagi, millele pole varem häkkerlusega seoses mõelnud oli kirjutamisoskuse rõhutamine. Eneseväljendusoskus - muidugi, kuid rõhutati just kirjutamisoskust ja seda inglise keeles. Inglise keele nõudest saan aru, see ei ole mitte üksnes tehnoloogiaga seoses täheldatud nähtus, aga ka kõigis muudes valdkondades nõutakse üha enam inglise keele kui universaalse suhtlusvahendi oskust. Enamikus Eesti IT ettevõtetes on ametlikuks töökeeleks just inglise keel. Aga üks asi, mida väidetavalt teha ei tohiks on kirjavigadega kirjade/postistuste saatmine, häkkerid ei unusta. Jah, alati on parem ja ilusam lugeda korrektset keelt, kuid kas ei lähe vigaselt kirjutanud inimese otsene hukka mõistmine natuke häkkerieetikaga vastuollu? Eriti kui tegu on inimesega, kes inglise keelt õppinud justnimelt selleks, et oma mõtteid teiste häkkeritega jagada.

Kuigi see keele liigselt rõhutamise seik jäi pisut mõttesse, siis pidev enesearendamine, eesmärgistatult tegutsemine ning laiskuse taunimine kõnetavad ka mind ning on põhimõtted, mille järgi tahaksin elada. Kuigi praegu ei saa öelda, et neid järgin, siis siiski püüdlen selle poole.

Häkkerit minust ei saa ja nagu mainitud siis seda eesmärki mul ka kunagi olnud ei ole, kuid igatahes tekkis nüüd tahtmine natuke LISPi kohta uurida ja ka selle keelega katsetada. Lisaks on päris mitmed tõekspidamised ka mulle südamelähedased ja sellised, mille poole vahelduva eduga püüdlen. Sain natuke motivatsiooni juurde seega ütleks, et vähemalt sel tasandil täitis loetu oma eesmärki.

IT juhid

Üheks viimase aja edukamaks tehnoloogia ettevõtte juhiks võib ehk pidada Larry Page'i, kes on google'i üks asutajatest ja praegu siis emafirma Alphabet'i juht, äärmiselt edukas ettevõte annab muidugi suurima panuse tema tuntusele. Page on hea näide IT juhist, kes on arendajast juhiks välja kasvanud just oma innovaatilisuse ning julguse tõttu katsetada uute tehnoloogiatega. Mis veel viitab Page'i rollile kui arengumootorile on tema ettevõttega mitte seotud investeeringud väga ambitsioonikatesse projektidesse. Väidetavalt on ta panustanud näiteks kahte start-upi, mille tegevusvaldkonnaks on lendavad autod. Sellised julged investeeringud viitavad kindlasti kindlale visioonile ja innovaatiliste lähenemiste toetamisele/juurutamisele, seega leiangi nagu öeldud, et Larry Page'i puhul on kõige selgemini nähtav roll on arengu toetajana. Selle kõrval võib muidugi täheldada ka juhi kui liidri omadusi, kuna kindel visioon on olemas ja selleni jõudmiseks on ka üsna suuri muudatusi sisse viidud. Näiteks oli üheks Alphabet'i Google'st eraldamise põhjuseks see, et teisi, Google'ga mitte väga tihedalt seotud ettevõtteid paremini hallata (siiani olid need siis Google all). Tundub lihtne ja loogiline lüke, kuid kindlasti on tegu suure sammuga, mis tõi kaasa lainetena muudatusi.

Teine juht kellest tahaksin rääkida on Reed Hastings, kes on väga inspireeriv inimene. Hastings on Netflixi juht ja on lisaks sellele ka Facebooki ja mitmete mittetulundusühingute juhatuses. Netflix ei olnud Hastings'i esimene ettevõte, esimeseks oli tarkvara testimise ja debuggimisega seotud tööriistu tootev ettevõte Pure, mis oli ka omamoodi edukas. Hastings'il aga ei olnud piisavalt juhtimiskogemusi ja ta tundis, et ei saa kiiresti kasvava ettevõtte juhtimisega hakkama. Pärast mitut ühinemist muude ettevõtetega ja teatud probleemide esile kerkimist Hastings lahkus ettevõttest, kuid õppis kogemusest palju ning asutas mõned aastad hiljem Netflix'i.

Ettevõte kogus muuhulgas tuntust oma uutmoodi juhtimispraktikate ja kultuuri poolest. Niinimetatud "Vabadus ja vastutus". Netflix maksab oma töötajatele hästi, kuid niinimetatud keskmise edukusega töötajaid ei hoita ettevõttes vaid lastakse korraliku koondamistasuga lahti, et innovaatilistele ja edukatele ruumi teha. Ka ei ole Netflix'i töötajatele haiguspuhkust ega puhkust üldse selle laialt levinud tähenduses, selle asemel saavad töötajad oma vabade päevade üle ise otsustada.

Hastings'i puhul on selgesti näha nii juhi kui ka ülemuse omadusi. Heade otsuste kõrval on ta samas teinud ka halbu. Netflix on rohkem kui korra teinud muudatusi ning neid siis tagasi võtnud, kuid ettevõte on siiski edukas. Julgus muudatusi katsetada viitab ka arengumeelsusele. Hastings on tuntud ka selle poolest, et hoolitseb isiklikult, et tema töötajad tema visioonidest teadlikud oleksid ja neid jagaksid.

Kuigi eelnevalt mainitud kahe IT juhi puhul tõin välja paar selgemini välja paistvat rolli, siis tegelikult on neil mõlemal vähemal või rohkemal määral kõigi rollide omadusi. Leian, et IT juhiks olemine eeldabki seda, et mingi seos peaks tekkima iga rolliga. Kohe praegu ei suudagi mõelda ühelegi IT juhile, keda natukenegi ühe või teise rolliga seostada ei saaks.