Tugilahendused

Üsna keeruline on tänapäeval leida tööd, mis ei nõuaks vähemalt mingil määral arvuti kasutamist. Kui inimesel on liikumine, koordinatsioon piiratud või mõni muu mõtlemisvõime ja teabe töötlemisega mitte seotud vaegus, võib tal tihtilugu olla just eeldusi arvutiga töötamisel. Arvuti taga töötamine võib paljudel juhtudel olla ainuke võimalik töö, kuidas inimene ennast rakendada saaks, kui vaid sisendi andmine ning väljundi vastu võtmine võimalikult lihtsaks ja kättesaadavaks teha. Arvuti kasutamise võimalused on saanud inimõiguseks.

Õnneks aitab Näiteks Siri, bot õuna telefonides, on ju siiski laialdasemalt kasutuses inimeste poolt, kes saaksid ideaalselt hakkama ka ilma igasuguse kõnetuvastuse ja kõnesünteesita. Häälkäsklused igasugusel tehnikal, audioraamatud ja kõik muu taoline on väga laialt levinud ja seda kõigi inimeste jaoks.

Kuigi enamasti kui arendatakse spetsiaalselt erivajadustega inimeste tarvis, siis keskendutakse pigem tööalaste võimaluste suurendamiseks ning vajaliku info kättesaamisele, siis ometi on ka erivajadustega inimestel õigus mängida. Sattusin artikli otsa, mis kirjeldab praegu ülipopulaarse virtuaalreaalsuse tehnoloogiate kohandamist ka erivajadustega kasutaja tarbeks. Kahjuks tundub, et IT Kolledžile IEEE Xplore andmebaasile tasuta ligipääsu pole, kuid mõne Tartu Ülikoolis õppiva sõbra või tuttava (suure tõenäosusega on ligipääs ka TTÜ tudengitel) abiga saab huvi korral lingitud artiklile ikka ligi.

Töös toodud ettepanekud põhinevad põhiliselt juba kasutatavate meetmete rakendamisel siis VRi kitsamale valdkonnale ning neid katsetati väga minimaalsete funktsioonidega rakendusel. Nii näiteks implementeeriti rakenduse seadete menüüsse pääsemine mitmel erineval viisil - viipega, hääl käsklusega ning vastavas suunas vaatamisega. Lisaks kohandati platvormile suumimise võimalused, värvide ümberpööramine, häältuvastus ja dikteerimine (sarnaselt mobiilseadmetele). Automaatne info ette lugemina nagu ka suumimine olenevad sellest kuhu suunda vaadatakse, see võiks võimaldada kasutamise vaegnägijatele ja pimedatele. Loodud rakendust aluseks võttes teevad autorid järelduse, et välja toodud tehnikad tuleksid kindlasti kasuks ja soodustaksid erivajaduste inimeste võimalusi kogeda virtuaalreaalsust.

Kuigi välja toodud tehnikad ei ole otseselt midagi uut, siis siiski on väga lahe, et erivajadustega inimestele aktiivselt üritatakse uusi võimalusi luua ka tehnoloogiate puhul, mis vähemalt hetkel otseselt eluks/tööks vajalikud ei ole. Lisaks välja pakututele võiks näiteks pakkuda vastavalt vajadusele liigutuste tundlikkuse kalibreerimist - pisemate liigutuste suuremana arvestamiseks või siis järskude liigutuste sujuvamana arvestamiseks. Kaugem tulevik ja võib-olla hetkel natuke ulmelisena kõlav võiks olla ehk ka tegevuste juhtimine ajulainetega - kuigi sellel alal on pikk tee minna, siis hetkel uuritakse aktiivselt võimalust nii-öelda mõttevõimega asjade juhtimine.